Temporary Insanity

Vastupandamatu lõngaostmissoovi ajendil käisin eelmisel nädalal Tartu Kangas ja Nööbis ning Liannis. Kanga ja Nööbi lõngavalikus olin tõsiselt pettunud – arvestatavad olid vaid Novita lõngad ning neidki oli vähe ja kehvas värvivalikus. Harrieti Novita valik on igatahes oluliselt suurem. Kuigi poja kampsuniks sealt lõnga ei saanud, väljusin poest spontaanostuga – Novta Teddy sinakasrohelise lõngaga – ja plaaniga sellest endale uus müts teha.

Liannis oli valik oodatult märkimisväärselt parem, kuigi ka seal ei suuda ma kunagi leida täpselt seda mida soovin. Ma ei teagi, kas probleem on selles, et valik on suur ja meeldivaid lõngu palju või selles, et just minule sobivat lõnga ei leidu. Muidugi on ka kolmas variant – see, et ma ei teagi täpselt, mida ma tahan. Igatahes valisin sealt poja kampsuniks välja Bergere de France’i Irlandi ning kevad-suviseks vankritekiks, mille heegeldamine mul plaanis on, mitu tokki Alvita Alpaka lõnga ilusamaid toone. Liannist soetasin veel Moda uue numbri ning kaubamaja Apollost raamatu “200 heegeldatud ruutu” (tegelikult oli mul plaanis sealt ainult ühe ruudu tegemisõpetust vaadata, kuid laps hakkas nutma ja tuli kähku poest lahkuda – järelikult raamat kaasa osta) ja”Kudumise piibli”.

Koju jõudes lappasin uue Moda läbi ja otsustasin hoopis sealt pojale kampsuni teha. Veel mõni tund ning küpses otsus kampsun teha mitte Irlandist vaid hoopis Alpakast. Mõeldud tehtud ja kampsun sai alustatud.
Sabrina Baby 6/2006, Bergere de France Irland; Moda 1/2007, Alvita Alpaka

Nüüd on vaja välja mõelda, mida hakata peale 150g Irlandiga, mis on ikkagi imeilus lõng. Kuigi mulle see Sabrina Baby kampsiku muster väga meeldib, ei ole ilmselt mõtet seda tegema hakata, kuna laps kasvab enne sellest suurusest välja, kui ma kampsuni valmis saan (õpetus on numbritele 62 ja 68).

Kampsuniplaan muudetud, hakkasin mõtlema, et tegelikult tuleks sooja-aja vankritekk teha ikkagi puuvillasest lõngast. Järelikult on mul nüüd üle 450 grammi erinevat värvi Alpakat:

Värvid on ilusad ja hirmsasti kibelen sellest lõngast midagi kuduma, kuid ühtegi head kandvat ideed pole tulnud. Mõttes on olnud nii triibuline kampsun pojale kui ka endale (aga ühti lõiget pole leidnud ja poja kampsunist jääks veel umbes 2/3 lõngast üle), mütsid-kindad-sallid… Kõik ideed on teretulnud.

Soome käsitööblogides surfates sattusin vaimustusse Pam Allen’i raamatus “Scarf Style” olevast Ene’s Scarfist ning vaimustuse ajel tellisin raamatu kohe Krisostomusest ära. Nüüd on üle jäänud ainult oodata ja unistada. Muidugi ka keeruline õige lõnga valimise töö (oh, oleks kuskil Rowan 4ply-d!)