Rubriigid: ise tegin/made by me, raamatukogu/library, võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju/stash, wip/pooleli
Vahepealse ajaga on täiendust saanud nii minu blogroll imeteldavate ja inspireerivate osas, lõngatagavara ja valmis või pooliute tööde hunnik.
Blogroll räägib enda eest, kuigi neid, keda sinna lisada võiks, on veel ja veel ja veel. Olen tõeliselt hämmeldunud ja vaimustunud sellest, kui ilusaid, hästi teostatud ja viimistletud asju inimesed koovad, õmblevad, heegeldavad. (Välismaised) käsitööblogid on minu jaoks suhteliselt hiljutine avastus ning viimase paari nädala õhtud olen veetnud (kududes) arvuti taga, lugedes imetlustäratavate blogide arhiive ja klõpsides nende blogrolle.
Lõngast. Olen jälle suutnud osta lõnga ilma teadmata, mida sellest täpselt teha võiks. Titan Wooli Extra Merinos on just selline ost, ilmselt tuleb sellest Swallowtail. Lisaks ei suutnud ma kolmandat korda Liannis Steinbach Wolle Sockenwollet näppimas käies seda ostmata jätta. See värv! See oli lihtsalt liiga isuäratav, et mitte endaga koju kaasa võtta.
Tallinnast Filati poest valisin plaanitud Enid Cardigani (aitäh, Alla, mustri eest!) tarbeks välja BBBFilati Martine nimelise lõnga – 100% meriino, mõnus, pehme ja kootuna meeldivalt elastne. Põhivärviks pruuni, lisaks kuus erinevat värvitooni mustri jaoks. Aga, ümbermõtlemiskunn nagu ma olen, alustasin pühapäval sellest lõngast hoopis Sugarplum Pulloveri (Terjele suur tänu mustriabi eest!) kudumist. Tegelikult on sellele ümbermõtlemisele ka täiesti mõistlik seletus olemas – nagu öeldud, on lõng üsna elastne kuid Enidi puhul tuleb kasutada sellist tehnikat nagu steek (eest lahti lõkamine, ma ei tea, kas sellele ka eesti keeles mõni kena vaste olemas on) ning ma kardan, et selleks ei ole see lõng just kõige parem. Pole viga, Enidi otsustasin teha Alvita Alpakast, niimoodi leiaks kasutust ka need alpaka tokid, mis poja vankriteki jaoks ostetud said.
Ja jõudsimegi vankritekini – alustasin vahepeal ka selle ruutude heegeldamist. Praguseks on valmis seitse ruutu ja kui Sugarplumi kudumisest ära tüdinen, saavad need ilmselt täiendust. Ka see ettevõtmine ei läinud ilma lõngapoest lisalõnga toomata – kui olin esimesed kaks ruutu ära heegeldanud leidsin, et kodus olemasolevatest värvidest jääb puudu ja tõin poest lisa.
Veel pooleliolevatest töödest. Väikese Inimese kampsun on pea-aegu valmis – ootab vaid kokkuõmblemist. Vahepeal kadus selle kudumiseks igasugune inspiratsioon, tekkisid kahtlused, kas valitud sai õige lõng, kas see üldse välja tuleb, kas pojale selga mahub jne. Laupäeval võtsin ennast kokku ja kudusin lõpuks krae ära, et saaks puhta südametunnistusega Sugarplumi kallale asuda. Kui nüüd keegi viitsiks ette võtta ja asja ära viimistleda (kokku õmmelda, lõngaotsad peita, nööbid hankida, võibolla ka uuesti blokeerida), siis jõuaks Väike Inimene seda kampsikut võibolla isegi natuke kanda. Pooleliolev töö ei ole mind aga takistanud välja valimast juba järgmist kampsuniprojekti lapsel. Ja kui ma just ümber ei mõtle ;) siis on mul selle jaoks ka lõng olemas – ämmalt “päranduseks” saadud Norras toodetud Sandra nimeline lõng. Ren ny ull, ehk siis moodsas keeles meriino (?). Valge. Kahekordsena peaks ilusti sobima.
Ühe asja olen vahepeal ka vbalmis kudunud. Mütsi Novita Teddyst, aluseks võtsin Moda (1/2007) kaanel oleva lihtsa mütsi mustri. Olen päevade jooksul püüdnud seda mütsi mõistlikul viisil pildile püüda, kuid pole õnnestunud. Samuti ei ole ma teda veel kordagi kandnud, ma kuidagi ei ole kindel sellises efektlõnga tüüpi lõnga “minulikkuses”. Aga kududa oli mütsi mõnus ja küllap ta mulle lõpuks ikka ka pähe jõuab.
Täiendust sai ka mu raamatukogu. Tõin vanematekodust ära vanad käsitööõpikud (õmblemine, kudumine, heegeldamine jne), pildid on neis ikka väga funkyd, aga muidu täitsa asjalikud. Lisaks ostsin E. Van Zandti “Kudumise käsiraamat”-u ja tellisin Rowani “Denim People’i”. Viimatimainitu on koos Scarf Style’iga juba minu poole teel.
Lõpuks natuke kurdan – Isetegija sõbrapäevakingi partner sattus tore ja mu eelnevalt pähe karanud idee tundub täitsa sobivat. Ainuke negatiivne pool on selles, et juba kaks nädalat tagasi Harrietist (vot kiusu pärast ei lingi) tellitud materjalid kingi tegemiseks pole siiani kohale jõudnud. Täna saatsin kurja kirja, eks näis, kas hakkavad asjad liikuma või mitte. Kui reedeks või hiljemalt esmaspäevaks pakk kohal ei ole, nõuan raha tagasi ja püüan kiirkorras mingi alternatiivse kingiideega välja tulla. Negatiivse kogemuse tõttu ei ole ma sugugi kindel, kas ma sealt enam midagi tellin kunagi.
2 kommentaari Seni, siiani
Lisa kommentaar
<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <pre> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

Hi – I’m your color swap pal. I’m afraid I don’t speak Estonian though :( I did study Russian but that was years ago, and I’m sure that the differences between Estonian and Russian out weigh the similarities! Infact, just by looking at your written words, it looks very similar to finnish.
Comment kirjutas ColorSwapPal Veebruar 9, 2007 @ 3:31 p.l.Anyway, I look forward to getting to know you and maybe learning some Estonian too!
Oh, hi Pal :)
You’re right – Estonian and Finnish are quite similar, but Estonian and Russian aren’t (although I do speak Russian). But nevermind – I finally have a good reason to get over my lazyness and start writing my blog in two languages. So from now on, I will write both in Estonian and in English to help you get to know me a bit better. I will also post the answers to the questionnaire later today (sorry for being so slow with that).
Comment kirjutas helenneleh Veebruar 13, 2007 @ 9:15 p.l.