Temporary Insanity


Minu esimesed triibulised
märts 6, 2008, 1:06 e.l.
Filed under: ise tegin/made by me

Mul on üks sõber, kellega mõned aastad tagasi veetsime väga pingelise, aga see-eest imelise aasta veelgi imelisemas linnas. Kuigi vahepeal elasime mõlemad mitu aastat Tartus, on sõber nüüdseks asunud akadeemilisi ideaale jahtima Rootsis ning mina hoian ennast tema tegemistega kursis Flickri kaudu. Kui ta postitas selle pildi, tabas mind vastupandamatu vajadus saada endalegi triibulised käpikud. Tõsi, vajadus kinnaste järgi oli olemas ka enne ja väljaspool pildi-inspiratsiooni – vanad roosad sõrmikud olid juba ammu pidevast lapsekärust kinnihoidmisest hõredaks kulunud, uued valged sõrmikud lagunesid viimase Riia linna külastuse ajal ning suured roosad labakud on lihtsalt liiga paksud meie selleaastase igavese novembri jaoks.

Kuigi ma heidan endale pidevalt ette, et minu lõngavarude hulgas pole piisavalt kampsunilõnga (st. piisavat kogust ühe kampsuni jaoks, mida vältimatu kampsunikudumispalaviku tabamise korral kohe kasutada oleks võimalik), sobib tagavara see-eest väga hästi triibuliste asjade kudumiseks. Ka Alvita Alpaka’t, mida labakute kudumiseks kasutasin, leidus mu lõngakastides mitmes värvitoonis.

Esimene kinnas valmis ruttu. Teise sünd võttis oluliselt rohkem aega, kuid märtsi saabumisega saabus ka mõistmine, et käpikukandmisajad võivad varsti selleks aastaks mööda saada. Kuigi algselt oli plaan kindad parema ja ilusama tulemuse nimel enne kandmist korralikult läbi pesta ja venitada, ei lasknud kannatamatus seda sugugi teha. Ja ega olulist vahet vast polegi, sest pidevat kärusangahoidmist ja sopase lapse tõstmist arvestades võib eeldada, et küllap nad peagi ka pestud ja venitatud saavad. Kui just kevad enne võimust ei võta.

Kuna kinnastes on pisut ka roosat, võib neid lugeda minu esimeseks Project Spectrumi tööks. Mis siis, et kõiges muus meenutavad nad pigem kommi, jäätist, talve ja lund kui tuld.

When I saw this picture from Redi’s 365days set in Flickr, I was sold – I needed mittens with stripes. Soon. Immediately. To be honest, I really needed new gloves as all the ones I had were either too worn or too thick for this neverending november-muddy weather we’ve had this so-called winter.

Although I often blame myself for not having a proper sweater yarn stash, I do have a good stash for knitting stripy garments. I dug out some Alvita Alpaka and cast on. The first mitten was fast, the second one not so much (it’s like the second sock syndrome). I did plan to give the mitts a good soak before wearing them, but the second I had weaved in the last ends, I wanted to wear them right away. I guess it’s ok – they’ll get their first wash quite soon because I mostly hold the handle of the stroller or lift muddy toddler with them.

Although the colours and the yarn remind me of ice cream, snow and winter, and not fire, there are a couple of pink stripes in there and hence I guess they could count as my first Project Spectrum FO.


Lisa kommentaar so far
Lisa kommentaar



Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s



%d bloggers like this: