Temporary Insanity


aastalopuilu
detsember 30, 2009, 3:06 p.l.
Filed under: ilus elu/the art of living, Imetlen ja inspireerun

Omatehtu ülespildistamiseni pole jõundud, seega vaadake veel teiste kauneid pilte. Praegu loen läbi Varpuneni blogi. Vaadake teie ka!



pagari piparkook

Tänase hommikuga kulutasin ära kilo võid, kaksteist muna, pea kaks kilo kuivatatud puuvilju ja nii mõndagi veel. Nimelt tegin ma nn Triibiku keeksi (juba neljas aasta järjest, igal aastal vähemalt kolm tükki ja puudugi jääb) ja piparkoogitainast (esimest korda elus, tundub, et sai hea). Mõnus.

Mul on puhkus. Ja siis on veel kolm ja pool tööpäeva ning seejärel olen vaba inimene. Õigemini pooleldi vaba, sest pean tuhatnelja hakkama oma doktoritööga tegelema. Aga ikkagi iseenda peremees ja ei pea päevast päeva kokku puutuma olukordadega, mis frustreerivad ega kellelegi kasuks tule. Vaene muidugi ka, sest doktoritoetus on meil teatavasti sotsiaaltoetus (ja selle väärilise suurusega), aga usun (veel), et mõnded asjad on rahast olulisemad.

Kõige sellega seoses on oodata, et ka see blogi hakkab vaikselt uuele elule ärkama, sest vabadus toob kaasa ka nokitsemistuhina. Viimase (hullumeelse) töökuu jooksul olen ilusamast ja mõnusamast elust unistamise saatel kõvasti kudunud – kolm salli, kaks mütsi, pool kampsunit.

Kuna pilte (mida eile kõikvõimalikest vidinatest hoolsasti klõpsisin) ei viitsi praegu arvutisse tõmmata, jätan lõpetuseks hoopis ühe inspireeriva lingi. Dos Family on väga tore koht, eriti nende koduvisiidid.



oi poisid-plikad tore on see elu kui kõikidel on seltsimees ja semu

Käsitöörindel on vaikne. Päris seisma pole elu selles vallas jäänud ja aeg-ajalt õnnestub midagi ka valmis meisterdada (või edasi meisterdada), aga väga väga väga aeglaselt läheb see kõik praegu. Näiteks kudusin ma endale kunagi mütsi. Kudumine võttis aega kolm päeva, viimistlemine kolm nädalat ja ma kahtlustan, et pildistamine võtab kolm kuud aega. Igatahes on müts tihedas kandmises ja vajab juba parandamistki. Ja täna tegin näiteks fimost jõuluehteid. Hästi natukene, varsti tuleb veel teha.

See-eest on mul õnneks sõpru, kes on andekad, loovad ja produktiivsed. Näiteks on minu kõrvarõngakogus nüüd need ja need iludused Marre ehtevabrikust.

Üle-eelmisel nädalal käisin Rootsis koolis ja väisasin ühtlasi ka sõpru, kelledest üks teeb muude kreatiivsete ettevõtmiste hulgas praegu ka ülimalt ägedaid märkmikke. Kui olin kaks päeva tema kätetööd imetlenud, tekkis mul vastupandamatu vajadus kohe nüüd ja praegu ka endale üks märkmik saada ja nii see minu oranž iludus praktiliselt ootetööna valmiski.

Lisaks sellele, et need märkmikud on ilusad, omanäolised ja ägedad, on nad ka väga hästi teostatud JA paber, millest need tehtud on, on taaskasutatud. Minu märkmiku siseküljel on näiteks Linköpingu Ülikooli siseposti ümbrik.

Ma olen hirmus õnnelik, et mul sellised loomingulised ja inspireerivad sõbrad on.